Õpilaste mornid ja väsinud pilgud, kas selles on tõesti süüdi õppekoormus?

Viimsi keskkooli 10. klassi õpilane Anne-Mari Dobrjanski küsitles kolme gümnasisti, jõudmaks selgusele, mis peitub õpilaste mornide pilkude taga ning kas õppekoormus on sellega kuidagi seotud. Samuti taheti teada, mida tuleks ette võtta ja kuidas koolipäevad ühiskoos lõbusamaks muuta. Küsitletud gümnasistid kui vanad kalad kostsid nagu ühest suust, et õppekoormuse vähendamisele peaks riik kindlasti mõtlema, selleks et noortel oleks ka vaba aega ning kooli tulles sära silmis.


 

Uurides neilt, miks paistab õpilaste silmavaatest tusasust ja kas selle on põhjustanud kontimurdev õppekoormus, vastas 11. klassi rõõmsameelne Anu, et olukord ei ole tegelikult nii hull, vaid need on tavalised eestlaste pilgud, seda põhjustab meie hall ja jahe kliima. Õppekoormuse kohta avaldas ta küll aga pahameelt: „Tihti tunnen, et ei jaksa enam, sest õppida on liiga palju. Tahaksin tegeleda ka oma hobidega, kuid kahjuks ei jää selleks aega.“  Anu vastusega nõustusid vanad sõbrad Jaak ja Kalle. „Gümnaasium on küll vabatahtlik, kuid olenemata sellest ei tohiks õpilasi üle koormata,“ arvas Kalle. Sõpra täiendas Jaak arvamusega, et koolis oleks palju parem käia, kui kõigil oleksid suud naerul ning motiveeritud meel.

Õppekoormuse muutmise osas arvas Jaak suure tööloomana, et mingid muudatused peaks kindlasti sisse viima. „Õpilastel peaks olema õppeainete suhtes rohkem valikuid, et sorteerida välja need ained, mis neid tõesti huvitavad.“ Anu pakkus välja variandi, et õpetajad peaksid omavahel rohkem koostööd tegema, et suuremad tööd jaotuksid nädala peale ühtlasemalt. Selle väitega nõustus ka Kalle, lisades, et tihti piisab väikestest muutustest, et midagi suurt ära teha.

Küsides noortelt nõu, kuidas tunnid koolis lõbusamaks muuta, et õpilaste nägudes rohkem naeratust näha, paistis Anu, 11. klassi aktivisti pilgust kohe palju ideid. „Me peaksime tegema tundides rohkem grupitöid, et õppida kõigiga arvestama. Seeläbi saaksime teineteisega rohkem suhelda ning kõigi tuju muutuks paremaks.“ Sellega nõustusid Kalle ja Jaak, täiendades, et õpetajad peaksid õpilasi rohkem motiveerima, et jätkuks tahet edasi pingutada.

Üldpildis näib, et õpilaste räsitud pilkudes pole süüdi ainult õppekoormus, vaid ka meie kahvatu põhjamaine kliima. Paraku selgus, et üheks ajendiks on rasked koolitükid ning pealepressiv õppekoormus ja tõdemus, et midagi tuleks kindlasti ette võtta noorte elurõõmu taastamiseks. Noored soovitavad õpetajatel olla rohkem loovad, motiveerivad ning teha tundides rohkem grupitöid.

Autor: Anne-Mari Dobrjanski, 10. klass

Foto: Martin Männik  

 


Väljavõtted

„Gümnaasium on küll vabatahtlik, kuid olenemata sellest ei tohiks õpilasi üle koormata.“

„Tihti piisab väikestest muutustest, et midagi suurt ära teha.”


 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: