Kindralmajor Rieberg – mees, kes kandis kolme armee vormi

Eesti ajalukku on läinud mees, kes kandis oma eluajal kolme armee vormi. Ta oli ka ainus Eesti kindral, kes teenis teise maailmasõja ajal Saksa Wehrmachtis ning tema vastutada oli ka 1944. aastal Eesti piirikaitserügementide formeerimine, relvastamine ja varustamine. Selleks meheks on baltisakslasest Eesti kindralmajor Voldemar Viktor Rieberg (ka Riiberg), kes sündis 13. mail 1886.

Rieberg astus 1. augustil 1907. aastal vabatahtlikult Vene Tsaariarmeesse. Tema esimeseks teenistuskohaks sai 141. Mozaiski polk. Järgmisel aastal astus ta Tiflisi sõjakooli, mille lõpetas 6. augustil 1911. aastal ja ülendati nooremleitnandiks ning tema keskmiseks hindeks oli sõjakooli lõpetades 12 punkti. Pärast sõjakooli määrati ta teenima 2. Kaukaasia sapööripataljoni.

Pärast 2. Kaukaasia sapööripataljonis teenimist viidi ta üle 8. sapööripataljoni telegraafiroodu nooremohviterina, kus ta sai hiljem ka rooduülemaks. Esimeses maailmasõjas tõusis ta sapööriroodu ülemaks ja ta osales võitluses sakslaste ja austerlaste vastu 8. augustist 1914–1918. aastani. 1918. aastal oli Rieberg tõusnud kapteni auastmesse.

Rieberg vabadussõjas

  1. novembril 1918 astus ta Eesti Rahvaväkke (Eesti sõjaväe nimetus vabadussõja ajal) ja ta määrati Inseneripatlajoni ülemaks. Inseneripataljoni ülemana tegi ta läbi kogu vabadussõja.  Pärast vabadussõda ülendati ta 12. veebruaril 1920 alampolkovnikuks (kolonelleitnant) ja kolm kuud hiljem, 12. mail 1920 autasustati teda VR I/3 (Vabaduse Risti 1. liigi 3. järk).

Sama aasta 31. augustil lahkus Riberg Inseripataljoni ülema kohalt ja järgnevalt oli ta Inseneriväe inspektor. Rieberg õppis 1923. aastal Inglismaal Chathani sõjaväeinseneride kooli juures korraldatud kursustel. 1924. aasta 28. novembril ülendati ta koloneliks. Pärast Inglismaal õppimist jätkas ta teenistust Inseneriväe inspektorina. Järgnevalt autasustati Riebergi 1935. aastal Kotkaristi III klassiga ja 20. veebruaril 1939 Kotkaristi II klassiga. 24. veebruaril 1937 ülendati ta kindralmajoriks.

  1. novembril 1939 lahkus Rieberg teenistusest ja asus ümberasujana elama Saksamaale. Saksa Wehrmacht kutsus endise Eesti kindralmajori enda teenistusse 1941. aasta mais, andes talle ka saksa kindralmajori auastme. Riebergi uueks teenistuskohaks saksa armees sai nn Läänevalli  Ülem-Reini kindlustuste staap, kus ta teenis alates 25. juulist 1941. 1942. aasta 10. oktoobrist suunati ta teenima Nõukogude Liitu rünnanud väegrupi Mitte inseneriväe ülema staabis, kus ta oli kuni 1. oktoobrini 1943.

 

,,Eesti mees sellise relvaga ei sõdi, need kuuluvad muuseumile, aga mitte Eesti sõdurile”

 

Punaarmee tungib peale

  1. jaanuaril 1944 algas Punaarmee pealetung Leningradi (tänapäeva Peterburg) all ja Saksa väegrupp „Nord“ taandus Eestisse ning ka Lätti. Sama aasta jaanuaris lähetati Rieberg sama väegrupi staapi, kus ta hakkas koos väegrupi ülemaga uut kaitsejoont rajama. 30. jaanuaril 1944 kuulutati Eestis välja mobilisatsioon.  Suurem osa eestlastest, kes  mobiliseeriti, moodustati 6 piirikaitserügementi.

Hiljem käis 6. piirikaitserügementi inspekteerimas ka kindral Riberg. Nähes rügemendi kehva relvastust, milleks olid vanad Itaalia vintpüssid, mis olid sakslaste poolt antud, ütles kindral järgmiselt: ,,Eesti mees sellise relvaga ei sõdi, need kuuluvad muuseumile, aga mitte Eesti sõdurile.”

  1. aasta alguses moodustati ka väegrupp Nord ülema kindralfeldmarssal Walter Modeli korraldusel staap piirikaitserügemnedite formeerimise toetuseks, mille ametlik nimetus oli Eesti omakaitserügementide ja suurtükiüksuste formeerimise staap, mille ülemaks sai kindralmajor Voldemar Rieberg, staabiasukohaks sai Tartu. Staabi ülesandeks oli formeerida ja varustada 4– 6 piirikaitserügementi. Tänu sellele staabile ka piirikaitserügementide relvastus ja ka varustus paranes natuke. 1944. aasta märtsis, kui Rieberg külastas 6. piirikaitserügemendi I pataljoni staapi, juhtus seal ka üks omapärane juhtum.

Päeval, mil ta külastas eelnimetatud pataljoni staapi, tervitas teda samal ajal seal viibind leitnant Jõgisaksa keeles. Rieberg vastas selle peale eestikeelse tervitusega. Leitnant Jõgi kohkus selle peale ja ta küsis üllatunult: ,,Härra kindral oskab  ka eesti keelt!” Selle peale vastas kindral Rieberg: ,,Mina olengi ju Eesti kindral. Ega ma sakslane ole.”

  1. aasta septembris määrati ta 172. jalaväediviisi ülemaks, mis oli formeeritud  juba sama aasta augustis. Diviis suunati võitlema läänerindele. Läänerindel purustati see diviis lääneliitlaste  poolt ja 1944. aasta lõpul saadeti see laiali. 1. veebrauril 1945 vabastati Rieberg teenistusest. Pärast sõda jäi ta elama Lääne-Saksamaale ja ta suri 21. septembril 1952. aastal Baden-Badenis.

 

Autor: Ranno Sõnum

Joonistanud Kristin Purga

Illustratsioon: Kristin Purga

 

Allikad

M.Õun. Eesti Vabariigi kindralid ja admiralid (Tallinn: Tammiskilp, 2001), 95.

M.Nisuma (koostja). Eesti piirikaitserügemendid ja politseipataljonid Narva rindel 1944. aastal (Tallinn: Varrak, 2011),47,52,149.

H.Mendel. Suurim armastus IV. Kuues Piirikaitse Rügement ja Esimene Tagavara ja Väljaõpperügement ning täiendavaid lehekülgi Teise piirikaitserügemendi kolmandast pataljonist (New York: Kultuur, 1963), 10,16,19.

http://prosopos.esm.ee/index.aspx?type=1 (vaadatud 25.10.2017)

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s

Create a free website or blog at WordPress.com.

Up ↑

%d bloggers like this: